Eesti inforuumi kriitiliste teemade radar toob igakuiselt välja inimeste ja ettevõtete kindlustunnet enim mõjutavad indikaatorid kogu meediaruumist. Radar sisaldab ülevaadet teemadest, mis defineerivad kogu Eesti ühiskonda. Kriitiliste teemade avalik radar piirneb igakuiselt orienteeruvalt 10 teemaga, mida BMMG | Station analüütikud kõige olulisemana näevad.
Uus valitsuse maksureform pani avalikkuse kihama.
Kuigi valimistulemused said selgeks juba märtsi alguses, siis tulemustejärgne “pohmell” jõudis avaliku inforuumini alles aprillis, mil sai selgeks, et riigi rahakotis haigutab ligikaudu miljardi eurone auk. Kaja Kallase kolmanda valitsuskoosseisu liikmed soovivad augu kinni traageldada maksutõusude ja eelarvekärbetega, kuid see tekitab ühiskonnas pigem umbusku.
Umbusku kütavad ka majandusruumist tulevad signaalid. Kui veebruari kriitiliste teemade radari teemade dünaamikat vaadata, siis näis veebruaris, et hindade normaliseerumine ja konservatiivselt optimistlikud majandusprognoosid võtsid hindadelt meediatähelepanu vähemaks. Läks hoopis vastupidi – märtsi radari andmed näitavad, et hindade teema plahvatas võimukõneluste kui ka Kesk-Euroopas ning Põhja-Ameerikas kasvava inflatsioonitempo tõttu taas.
Kuigi aprillis võis näha hindade temaatika mõningast langust, on eraisikute kui ka ettevõtete majanduslik käekäik tõenäoliselt ajakirjanduse peamine fookus vähemalt kalendrisuve jõudmiseni. Samuti ei tasakaalustanud märtsis ega aprillis siseriiklikke majandusteemasid sõjatemaatika, kuid mais ja juunis võib koduseid rahamuresid balansseerivaid uudiseid siiski saabuda, sest oodatakse uudiseid Ukraina vastupealetungist.
Teisalt võib tööhõivet ja sissetulekuid puudutavate kajastuste stabiilse mahu ning sisu põhjal öelda, et hirmud majanduskeskkonna halvenemise osas on endiselt veel hüpoteetilised. Samas, kui maksukeskkond muutub kallimaks, siis võivad just suuremad tööandjad hakata ennetavalt kulubaasi kärpima, et näidata praegu laual olevate maksureformide mõju valitsusele.
Ühtlasi peab märkima, et aprillis võimuleppe avaldamise järel hoogustunud maksudebatt on alles algusjärgus. Seda võib väita ennekõike debati temaatikat analüüsides. Nimelt on kajastuste fookuses laia mõjuga tulu- ja käibemaks. Nii tarbimis- kui ka varamaksusid on küll käsitletud suurte maksuvaldkondade kõrval, kuid avalik debatt hakkab alles jõudma nendesse detailidesse.
Siiski arvestades, et vaid nelja nädala pärast on algamas suur suvi, on praegune maksudebatt alles soojendus sügiseks, mil uue valitsuse maksu- ja majanduspoliitikad hakkavad vormuma eelnõudeks, mis peavad läbima parlamentaarse tuleproovi.
Kokkuvõttes võib aga siiski öelda, et hinnatõusu ja sellega seoses majanduse üldise käekäigu kajastamine on sisuliselt muutunud. Kui veel 2022. aasta viimases kvartalis juhtisid valdkonna kajastusi elektri- ja teiste energiakandjate kasvavad hinnad, siis lähikuudel saab tähelepanu olema maksukeskkonnal.
Ära ei tohiks unustada ka keskkonna- ja roheteemasid, mille kajastusmahud hakkavad kindlasti augustist kasvama, mil tööd alustab uus kliimaminister Kristen Michal, kelle õlule jääb viimastel aastatel meil ja mujal õhku visatud rohepöörde plaanide elluviimine.
Copyright © 2021 Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ. All Rights Reserved